Korduma kippuvad küsimused

Elektritöö on igasugune tegevus, mis on seotud elektrisüsteemide ehitamise, parandamise või hooldamisega. Sinna alla kuuluvad nii lihtsamad tööd (nagu pistikupesade, lülitite ja valgustite vahetus) kui ka suuremahulised projektid: kogu hoone juhistiku ja juhistikusüsteemi paigaldus (näiteks üleminek TN-C süsteemilt TN-S süsteemile), kaablite paigaldamine ja kaabliteede rajamine, jaotuskeskuste vahetus ning rikkeotsing.

Tugevvooluelektritöid tohivad Eestis teostada juriidilised isikud, kellel on vastava ettevalmistusega personal:

• Elektrikud — elektriala kutsetase 3, 4 või 5 (vastavalt töö keerukusele ja kutse kompetentsile).
• Elektritööde eest vastutav isik — kutsetase 6, 7 või 8.
• Projekteerimine — kutsetase 6, 7 või 8 vastava eraldi pädevuse alusel.

Vana pädevuste süsteemi alusel kuni pädevuste lõppemiseni kehtivad: madalpinge tööd C, B1 või B; madal-, kesk- ja kõrgepinge tööd A-pädevus. Ettevõte peab olema registreeritud Majandustegevuse Registris (MTR). Isetegevus (välja arvatud väga lihtsad toimingud) on seadusega keelatud ja eluohtlik.

Tavakasutaja ehk inimene, kellel puudub elektriala pädevus, tohib teha vaid ohutuid lihttoiminguid, kus ei ole riski puutuda kokku pinge all olevate osadega.

Lubatud on:

1. Vahetada lambipirne ja süütureid (tingimusel, et valgusti on lülitist välja lülitatud ja pingevaba).
2. Lülitada kaitsmeid sisse ja välja (automaatkaitsmed ja rikkevoolukaitsmed jaotuskeskuses).
3. Vahetada sulavkaitsmeid (korke), kui tegemist on keermega pesadega ja korgi enda korpus on terve.
4. Ühendada elektriseadmeid pistikupessa ja neid sealt eemaldada.
5. Puhastada lüliteid ja pistikupesi (ainult väljastpoolt, kuiva lapiga ja ilma katteid eemaldamata).

NB! Tavakasutaja EI TOHI:

• Võtta maha lülitite, pistikupesade ega harukarpide katteid.
• Vahetada ise pistikupesa või lülitit (isegi kui vool on väljas, peab ühenduse kvaliteeti kontrollima spetsialist).
• Parandada katkise isolatsiooniga pikendusjuhtmeid (nt teibiga).
• Teostada töid jaotuskeskuse sees (katte all).

Kui kahtlete, kas tohib ise teha, on alati ohutum kutsuda elektrik.

See sõltub tööde mahust.

1. Väiksemad remonditööd ja hooldus (nt pistikupesa vahetus, rikkeotsing, valgusti paigaldus): üldjuhul piisab arvest või tehtud tööde aktist. See dokument on Teie garantii, mis tõendab, et tööd teostas ametlik ettevõte.
2. Uue elektrisüsteemi ehitus või renoveerimine (nt kogu hoone kaablite installatsioonitööd, uue jaotuskeskuse paigaldus): suuremate tööde puhul oleme kohustatud üle andma korrektse teostusdokumentatsiooni, mis on vajalik nii elektriauditi läbimiseks kui ka kasutusloa saamiseks. Elektritööd lõppevad positiivse, kasutuselevõtule eelneva auditiga, milleks on terve rida toiminguid ja dokumente. See pakett sisaldab:

• Nõuetekohasuse deklaratsioon: meie (ehitaja) ametlik kinnitus, et elektrisüsteem vastab seadustele ja standarditele.
• Skeemid, teostusjoonised ja struktuurskeemid: kaablite tegelik paiknemine seintes ja lagedes, paigaldise ülesehitus, ühenduste süsteem (väga oluline tulevikus, et vältida juhtmesse puurimist).
• Elektrotehniliste labormõõtmiste mõõteprotokollid: tõend, et oleme süsteemi testinud (isolatsioonitakistus, maandustakistus, rikkevoolukaitsmete rakendumine jne) ja see on ohutu.
• Jaotuskeskuse skeem: joonis, mis selgitab, milline kaitse millist vooluringi lülitab (see kleebitakse tavaliselt ka jaotuskeskuse ukse siseküljele). Juhtmete, kaablite ja kaitseaparatuuri tähistus reaalses jaotuskeskuses peab ühtima skeemiga ning olema selgelt loetav ka kaitsekatete eemaldamisel.
• Toodete sertifikaadid: paigaldatavate seadmete vastavuse kinnitamine.
• Suurtel objektidel ehitustööde päevik: kronoloogiline ülevaade ehitusprotsessist, kvaliteedikontrolli punktidest ja vastutavast personalist.
• Seadmete kasutusjuhendid (kui paigaldasime spetsiifilisi seadmeid, nt termostaadid või releed).

Väike madalpingepaigaldise osa (kuni 35 A): kasutuses olevas nõuetekohases madalpingepaigaldise osas, mille toiteliini kaitseaparatuuri nimivool on kuni 35 A, ei pea elektritööde järgset kasutuselevõtule eelnevat auditit tegema, kui ehitaja kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel paigaldise nõuetele vastavust ja ohutust. Kirjalik kinnitus koos visuaalkontrolli protokolliga esitatakse paigaldise korralisel auditil.

NB! Korrektne dokumentatsioon on aluseks, et saaksite tellida sõltumatu elektriauditi, mida nõuab seadmeohutusseadus ning millele tuginevad TTJA, Päästeamet ja kindlustus. Ilma korrektse dokumentatsioonita auditit teha ei saa.

Elektriauditi protokoll on ametlik dokument, mille väljastab sõltumatu ja akrediteeritud ekspert (mitte ehitaja ise). See dokument kinnitab, et teie elektripaigaldis on kontrollitud, vastab ohutusnõuetele ja on kasutamiseks turvaline.

Miks seda vaja on?

1. Kasutusluba: Kohalik omavalitsus nõuab uutele ja renoveeritud hoonetele kasutusloa andmiseks kehtivat auditi protokolli.
2. Kindlustus: Õnnetusjuhtumi (nt tulekahju) korral küsib kindlustusfirma esimese asjana auditi protokolli. Kui see puudub või on aegunud, võib kindlustus keelduda kahju hüvitamisest.
3. Meelerahu: See annab teile kindlustunde, et elektrisüsteem ei ole eluohtlik.

Kui kaua audit kehtib?
Auditi kehtivusaeg sõltub elektripaigaldise liigist ning sellest, kas hoone on ehitatud enne või pärast 2000. aastat.

Uued ja pärast 2000. aastat ehitatud paigaldised:

• III liik (eramajad ja väikehooned, sealhulgas nimivool alla 35 A): iga 15 aasta tagant.
• II liik (kortermajad, bürood, ühiskondlikud hooned): iga 10 aasta tagant.
• I liik (suurhooned ja plahvatusohuga objektid): iga 5 aasta tagant.

Enne 2000. aastat ehitatud paigaldised:

• III liik: iga 10 aasta tagant.
• II liik: iga 5 aasta tagant.
• I liik: iga 3 aasta tagant.

Kuidas ma selle saan?
Meie ehitame elektrisüsteemi valmis, teostame oma mõõtmised ja anname teile deklaratsiooni ja teostusjoonised. Nende dokumentide alusel saab tellida sõltumatu audiitori, kes teeb kontrolli ja väljastab lõpliku protokolli. Soovi korral aitame teil audiitori leidmisel ja protsessi korraldamisel.