Korduma kippuvad küsimused
Elektritöö on igasugune tegevus, mis on seotud elektrisüsteemide ehitamise, parandamise või hooldamisega. Sinna alla kuuluvad nii lihtsamad tööd (nagu pistikupesade, lülitite ja valgustite vahetus) kui ka suuremahulised projektid (nagu kogu hoone elektrijuhtmestiku paigaldus, elektrikilbi koostamine või rikkeotsing).
Elektritöid tohivad Eestis teostada vaid vastava pädevustunnistusega elektrikud, kes töötavad Majandustegevuse Registris (MTR) registreeritud ettevõttes. See nõue on kehtestatud selleks, et tagada inimeste ja vara ohutus. Isetegevus (v.a väga lihtsad toimingud) on seadusega keelatud ja eluohtlik.
Tavakasutaja ehk inimene, kellel puudub elektriala pädevus, tohib teha vaid ohutuid lihttoiminguid, kus ei ole riski puutuda kokku pinge all olevate osadega.
Lubatud on:
- Vahetada lambipirne ja süütureid (tingimusel, et valgusti on lülitist välja lülitatud ja pingevaba).
- Lülitada kaitsmeid sisse ja välja (automaatkaitsmed ja rikkevoolukaitsmed kilbis).
- Vahetada sulavkaitsmeid (korke), kui tegemist on keermega pesadega ja korgi enda korpus on terve.
- Ühendada elektriseadmeid pistikupessa ja neid sealt eemaldada.
- Puhastada lüliteid ja pistikupesi (ainult väljastpoolt, kuiva lapiga ja ilma katteid eemaldamata).
NB! Tavakasutaja EI TOHI:
- Võtta maha lülitite, pistikupesade ega harukarpide katteid.
- Vahetada ise pistikupesa või lülitit (isegi kui vool on väljas, peab ühenduse kvaliteeti kontrollima spetsialist).
- Parandada katkise isolatsiooniga pikendusjuhtmeid (nt teibiga).
- Teostada töid elektrikilbi sees (katte all).
Kui kahtlete, kas tohib ise teha, on alati ohutum kutsuda elektrik.
See sõltub tööde mahust.
- Väiksemad remonditööd ja hooldus (nt pistikupesa vahetus, rikkeotsing, valgusti paigaldus):
Üldjuhul piisab arvest või tehtud tööde aktist. See dokument on teie garantii, mis tõendab, et tööd teostas ametlik ettevõte. - Uue elektrisüsteemi ehitus või renoveerimine (nt kogu maja kaabeldus, uue kilbi paigaldus):
Suuremate tööde puhul oleme kohustatud üle andma teostusdokumentatsiooni, mis on vajalik nii elektriauditi läbimiseks kui ka kasutusloa saamiseks. See pakett sisaldab:
- Nõuetekohasuse deklaratsioon: Meie (ehitaja) ametlik kinnitus, et elektrisüsteem vastab seadustele ja standarditele.
- Teostusjoonised: Plaanid, kuhu on märgitud kaablite tegelik paiknemine seintes/lagedes (väga oluline tulevikus, et vältida juhtmesse puurimist).
- Mõõtmisprotokollid: Tõend, et oleme süsteemi testinud (isolatsioonitakistus, maandustakistus, rikkevoolukaitsmete rakendumine jne) ja see on ohutu.
- Kilbiskeem: Joonis, mis selgitab, milline kaitse millist vooluringi lülitab (see kleebitakse tavaliselt ka kilbi ukse siseküljele).
- Seadmete kasutusjuhendid: (kui paigaldasime spetsiifilisi seadmeid, nt termostaadid või releed).
NB! Korrektsed paberid on aluseks, et saaksite tellida sõltumatu elektriauditi, mida nõuab Päästeamet ja kindlustus. Ilma korrektse dokumentatsioonita auditit teha ei saa.
Elektriauditi protokoll on ametlik dokument, mille väljastab sõltumatu ja akrediteeritud ekspert (mitte ehitaja ise). See dokument kinnitab, et teie elektripaigaldis on kontrollitud, vastab ohutusnõuetele ja on kasutamiseks turvaline.
Miks seda vaja on?
- Kasutusluba: Kohalik omavalitsus nõuab uutele ja renoveeritud hoonetele kasutusloa andmiseks kehtivat auditi protokolli.
- Kindlustus: Õnnetusjuhtumi (nt tulekahju) korral küsib kindlustusfirma esimese asjana auditi protokolli. Kui see puudub või on aegunud, võib kindlustus keelduda kahju hüvitamisest.
- Meelerahu: See annab teile kindlustunde, et elektrisüsteem ei ole eluohtlik.
Kui kaua audit kehtib?
Auditi kehtivusaeg sõltub hoone tüübist (elektripaigaldise liigist):
- Eramajad ja väikehooned (III liik): Uus audit tuleb teha iga 15 aasta tagant.
- Kortermajad, bürood ja ühiskondlikud hooned (II liik): Iga 10 aasta tagant.
- Suurhooned ja plahvatusohuga objektid (I liik): Iga 5 aasta tagant.
Kuidas ma selle saan?
Meie ehitame elektrisüsteemi valmis, teostame oma mõõtmised ja anname teile deklaratsiooni ja teostusjoonised. Nende dokumentide alusel saab tellida sõltumatu audiitori, kes teeb kontrolli ja väljastab lõpliku protokolli. Soovi korral aitame teil audiitori leidmisel ja protsessi korraldamisel.
Käidukorraldus on Eesti elektriohutusseadusest tulenev kohustuslik teenus elektripaigaldistele alates 100 A peakaitsmest, esimese liigi paigaldistele ning kõrgepingesüsteemidele. Käidukorraldajaks peab olema A-pädevusklassiga sertifitseeritud isik, kes vastutab paigaldise ohutuse ja seadustele vastava toimimise eest.
Kõige sagedamini vajavad teenust korterühistud, ärihooned, tööstushooned ja avalik sektor (koolid, lasteaiad, omavalitsuse hooned). Vaata lähemalt käidukorralduse teenuselt.
Käit tähendab elektripaigaldise igapäevast töökorras hoidmist — lülitamist, hooldust, kontrolli. Käidukorraldus on käidu juhtimine sertifitseeritud käidukorraldaja poolt, kes koostab käidukava ja vastutab paigaldise terve elutsükli eest.
Lihtsalt öeldes: iga käidukorraldus sisaldab käitu, aga mitte iga käit ei ole käidukorraldus. Käidukorraldus on professionaalne, dokumenteeritud ja seadustele vastav käit.
A-pädevusklass on Eesti kõrgeim elektritööde pädevustase, mis annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid mis tahes nimipingega elektripaigaldistes — sh kõrgepinge ja suurte voolutugevustega süsteemides.
A-pädevusega ettevõte võtab vastu töid, mis madalama pädevuse jaoks (B või C) on keelatud. Tartu Elekter omab tegevusluba TEL002128 A-pädevusklassi ulatuses.
Elektriprojekt on Eesti ehitusseadustiku järgi nõutav uue elektripaigaldise rajamisel ja olemasoleva olulisel ümberehitamisel. Lisaks vajavad projekti enamik liitumistaotlusi (Elektrilevi, Imatra Elekter), kus võrguettevõte küsib kooskõlastamiseks elektriprojekti.
Renoveerimisel on projekt kasulik, et tagada vana ja uue paigaldise koostöö ning vastavus kehtivatele normidele. Loe lähemalt elektriprojekteerimise teenuselt.
Omanikujärelevalve on tellija poolt palgatud sõltumatu kontrolliteenus — meie ekspert kaitseb teie kui kinnistu omaniku huve, kontrollib ehitajate tööd ja tagab kvaliteedi.
Ehitusjärelevalve on riiklik kontroll (kohaliku omavalitsuse või TTJA poolt), mis kontrollib ehituse vastavust seadustele.
Need kaks järelevalvet täiendavad teineteist — ehitusjärelevalve kontrollib seadustele vastavust, omanikujärelevalve veendub, et te saate selle, mille eest maksate. Vaata omanikujärelevalve teenust.
Aeg sõltub objekti suurusest ja sisendinfo kättesaadavusest. Tüüpilised ajakavad:
- Eramu eelprojekt — 1-2 nädalat
- Eramu põhiprojekt — 2-3 nädalat
- Ärihoone põhiprojekt — 3-4 nädalat
- Tööjoonised — 1-2 nädalat peale põhiprojekti kinnitamist
- Suured tööstushoonete projektid — 6-8 nädalat
Täpsema ajakava saame anda peale objekti vaatlust ja sisendinfo läbivaatamist.
Audit-protokolli kehtivus sõltub paigaldise liigist:
- I liik (kõrgepinge ja suure võimsusega paigaldised): korraline kontroll iga 5 aasta järel
- II liik (ärihooned, korterühistud, peakaitse üle 100 A): iga 10 aasta järel
- III liik (eramud, väikesed paigaldised): iga 15 aasta järel
Käidukorraldaja koostab käidukava, mis määrab täpsed kontrolli ajakavad. Lisaks teostatakse korralised kontrollid pärast olulisi muudatusi paigaldises.